Kooliolümpia maskotid

4.-6.klassi õpilased kujundasid kooliolümpiamängude puhul maskoti kavandi oma riigi kohta. 

Akrüülmaal klaasil

Vaadates läbi klaasi.
8.klassi maalingud

Maria Aria

Kriston Karlson

Karina Bobkova

Marii Kobõljatski

Riko Piirisild

Helen-Kristi Kask

Marten Mangusson

Veiko Kook

Maalides mõnusaks

Karolina-Isabel Dubova

akrüülmaal lõuendil

Elvira Buk

Elvira Buk

Enelin Kook
akrüülmaal lõuendil

Margit Must

söejoonistus

Vaatamisväärsused meie kodukandis

ALATSKIVI TURBASILD
5.klass 

Alisa Kondraševa 5.kl.

Anastasia Zajats 5.kl.

Anett Rajaste 5.kl.

TÕRUVERE LAANEKIVI

Asub Alatskivi vallas Tõruvere külas.

Veidi piklik püstiste külgedega rändrahn. Kaguküljel laienev, edelaküljel püstise külgseinaga. Suur osa rahnust asub maa sees.

Mõõtmed 7x6 m, ümbermõõt 25m.

Rahnu loetakse Kalevipoja lingukiviks. Kalevipoeg loopinud Kodavere rannas hunti, kes Alatskivil ta hobuse oli murdnud. Kõige suurem kivi lennanudki Tõruvere laande.

4.klass TÕRUVERE LAANEKIVI

Kasutasime toidukilet, õlipastelle ja akvarellvärve.

TRUUDUSE TAMM

Tamme on tema võimsa kuju, kõva puidu ja pikaealisuse tõttu Eestis juba hallidest aegadest saadik pühaks peetud ning eriliselt hoitud. Tammeleht on Eesti looduskaitse sümbol, millega tähistatakse kõik meie kaitsealused loodusobjektid.

Truuduse tamm kasvab Lossijärve ääres asuval kõrgendikul (Musumäel), endise mõisapargi alal. 
Jutud selle puu kohta on enamasti truuduse, ustavuse ja suure armastuse teemadel. Rahvapärimuse järgi on jaaniööl selle tamme all antud truudusevanne murdumatu. Väidetakse ka, et tamme all antud mistahes muud lubadust ei saa enam murda.

Uuemal ajal on noorpaarid ja pulmalised sagedasti siia tulnud ja tamme all on neile truudusekatse korraldatud.
Truuduse tamme ümbermõõt on 420 cm ja kõrgus ca 25 m. 

4.klass - TRUUDUSE TAMM JA METSAVAIM

Esmalt joonistasime kontuurid viltpliiatsitega, seejärel kasutasime akvarellvärve. Viltpliiatsijoon lahustus osaliselt. 

KÄRNERI VESKI

Maakividest veski, mis asub Tartumaal Alatskivi vallas Rupsi küla territooriumil. 

Veski  ehitati 1891.a. Kopli talu peremehe Friedrich Kärneri soovil. Algselt oli hoone neljakorruseline.

Teise maailmasõja ajal sai veski vene tankilt tabamuse, kuid ei saanud väga palju kannatada. Nõukogude okupatsiooni ajal, kui piirkonnas tegutses kolhoos Koit, võeti hoonel kaks korrust maha ja kasutati seda silohoidlana. Alatskivi sovhoosi tegutsemisajal hoiustati seal lahtist tsementi. Praegu on veskihoone Kopli talu omandis.

4.kl. SEENEMAJA

Kujutasime seent elumajana, kus elavad ka tillukesed elanikud.

KODAVERE KIRIK

Kodavere kirik ehk Püha Mihkli kirik on luteri kirik Jõgeva maakonnas Pala vallas Kodavere külas.

Praegune hoone  ehitati aastatel 1775-1777  (õnnistatud 1777).

See on ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik.

Läänefassaadil on kolmnurkne frontoon ja kaheksatahuline, ülaosas trumlikujuline haritorn, millel sibulakujuliseks paisutatud kiiver.

Ajalooliselt oli see Tartumaa põhjaosas asunud Kodavere kihelkonna  keskuseks.

7.klassi joonistused KODAVERE KIRIKU LÄÄNEFASSAAD

NINAKÜLA TULEPAAK

Nina on küla Tartu maakonnas Alatskivi vallas Peipsi järve läänerannikul.

1926.a. paiknes Nina külas teadaolevalt esimene plinktulega paak. 1937.a. valmis uus, 11m kõrgune ja 2-meetrise läbimõõduga raudbetoonist tuletorn. 1928.aastast kuni teise maailmasõjani oli valge plinktulega laternal kitsas punane valgussektor, mis hoiatas Kodavere madala eest.

Tulepaak on aastaringselt kasutuses.

Tule kõrgus torni jalamist on 11,1m

8.klassi makett NINA TULETORN