teisipäev, 31. mai 2016
laupäev, 28. mai 2016
neljapäev, 12. mai 2016
esmaspäev, 9. mai 2016
Vaatamisväärsused meie kodukandis
ALATSKIVI TURBASILD
5.klass
TÕRUVERE LAANEKIVI
5.klass
Alisa Kondraševa 5.kl.
Anastasia Zajats 5.kl.
Anett Rajaste 5.kl.
TÕRUVERE LAANEKIVI
Asub Alatskivi vallas Tõruvere külas.
Veidi piklik püstiste külgedega rändrahn. Kaguküljel laienev, edelaküljel püstise külgseinaga. Suur osa rahnust asub maa sees.
Mõõtmed 7x6 m, ümbermõõt 25m.
Rahnu loetakse Kalevipoja lingukiviks. Kalevipoeg loopinud Kodavere rannas hunti, kes Alatskivil ta hobuse oli murdnud. Kõige suurem kivi lennanudki Tõruvere laande.
4.klass TÕRUVERE LAANEKIVI
Kasutasime toidukilet, õlipastelle ja akvarellvärve.
4.klass TÕRUVERE LAANEKIVI
Kasutasime toidukilet, õlipastelle ja akvarellvärve.
TRUUDUSE TAMM
Tamme on tema võimsa
kuju, kõva puidu ja pikaealisuse tõttu Eestis juba hallidest aegadest saadik
pühaks peetud ning eriliselt hoitud. Tammeleht on Eesti looduskaitse sümbol,
millega tähistatakse kõik meie kaitsealused loodusobjektid.
Truuduse tamm kasvab Lossijärve ääres asuval kõrgendikul
(Musumäel), endise mõisapargi alal.
Jutud selle puu kohta on enamasti truuduse, ustavuse ja suure armastuse teemadel. Rahvapärimuse järgi on jaaniööl selle tamme all antud truudusevanne murdumatu. Väidetakse ka, et tamme all antud mistahes muud lubadust ei saa enam murda.
Jutud selle puu kohta on enamasti truuduse, ustavuse ja suure armastuse teemadel. Rahvapärimuse järgi on jaaniööl selle tamme all antud truudusevanne murdumatu. Väidetakse ka, et tamme all antud mistahes muud lubadust ei saa enam murda.
Uuemal ajal on noorpaarid ja pulmalised sagedasti siia
tulnud ja tamme all on neile truudusekatse korraldatud.
Truuduse tamme ümbermõõt on 420 cm ja kõrgus ca 25 m.
Truuduse tamme ümbermõõt on 420 cm ja kõrgus ca 25 m.
4.klass - TRUUDUSE TAMM JA METSAVAIM
Esmalt joonistasime kontuurid viltpliiatsitega, seejärel kasutasime akvarellvärve. Viltpliiatsijoon lahustus osaliselt.
KÄRNERI VESKI
Maakividest veski, mis asub Tartumaal Alatskivi vallas Rupsi küla territooriumil.
Veski
ehitati 1891.a. Kopli talu peremehe Friedrich Kärneri soovil. Algselt
oli hoone neljakorruseline.
Teise maailmasõja ajal sai veski vene tankilt tabamuse, kuid ei saanud väga palju kannatada. Nõukogude okupatsiooni ajal, kui piirkonnas tegutses kolhoos Koit, võeti hoonel kaks korrust maha ja kasutati seda silohoidlana. Alatskivi sovhoosi tegutsemisajal hoiustati seal lahtist tsementi. Praegu on veskihoone
Kopli talu omandis.
4.kl. SEENEMAJA
KODAVERE KIRIK
Kodavere
kirik ehk Püha Mihkli kirik on luteri kirik Jõgeva maakonnas Pala vallas
Kodavere külas.
Praegune hoone ehitati aastatel 1775-1777 (õnnistatud
1777).
See on ühelööviline varaklassitsistlik
kivikirik.
Läänefassaadil on kolmnurkne frontoon ja kaheksatahuline,
ülaosas trumlikujuline haritorn, millel sibulakujuliseks paisutatud kiiver.
Ajalooliselt oli see Tartumaa põhjaosas asunud Kodavere
kihelkonna keskuseks.
7.klassi joonistused KODAVERE KIRIKU LÄÄNEFASSAAD
NINAKÜLA
TULEPAAK
Nina on küla Tartu maakonnas Alatskivi vallas Peipsi
järve läänerannikul.
1926.a.
paiknes Nina külas teadaolevalt esimene plinktulega paak. 1937.a. valmis uus,
11m kõrgune ja 2-meetrise läbimõõduga raudbetoonist tuletorn. 1928.aastast kuni
teise maailmasõjani oli valge plinktulega laternal kitsas punane valgussektor,
mis hoiatas Kodavere madala eest.
Tulepaak on
aastaringselt kasutuses.
Tule kõrgus
torni jalamist on 11,1m
8.klassi makett NINA TULETORN
Tellimine:
Postitused (Atom)